Tšernivtsi (Chernivtsi urban raion)
Tšernivtsi Tšernivtsi (rumeenia keeles Cernăuți, saksa keeles Czernowitz või Tschernowitz; varem on eesti keeles kasutusel olnud ka venepärane nimi Tšernovtsõ) on linn Ukrainas, Tšernivtsi oblasti keskus. Asub Pruti jõe paremal kaldal 248 m kõrgusel merepinnast.
Kuni 1775. aastani kuulus Tšernivtsi Moldaavia vürstiriigile. Seejärel kuulus linn kuni Esimese maailmasõjani Habsburgidele (1775–1806 valitsesid nood Tšernivtsit Saksa-Rooma keisritena, aastatel 1804–1867 kuulus ta Austria Keisririigile ning aastatel 1867–1918 Austria-Ungari keisririigi Austria valduste hulka). 1875. aastal asutati Tšernivtsi ülikool.
Aastatel 1918–1940 ja 1941–1944 kuulus linn Rumeenia kuningriigile. Tšernivtsi on olnud ajaloolise Bukoviina piirkonna pealinn.
Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tšernivtsi elanikest ukrainlasi 79,9%, venelasi 11,3%, rumeenlasi 4,5%, moldaavlasi 1,6%, poolakaid 0,6% ja valgevenelasi 0,4%.
Kuni 1775. aastani kuulus Tšernivtsi Moldaavia vürstiriigile. Seejärel kuulus linn kuni Esimese maailmasõjani Habsburgidele (1775–1806 valitsesid nood Tšernivtsit Saksa-Rooma keisritena, aastatel 1804–1867 kuulus ta Austria Keisririigile ning aastatel 1867–1918 Austria-Ungari keisririigi Austria valduste hulka). 1875. aastal asutati Tšernivtsi ülikool.
Aastatel 1918–1940 ja 1941–1944 kuulus linn Rumeenia kuningriigile. Tšernivtsi on olnud ajaloolise Bukoviina piirkonna pealinn.
Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tšernivtsi elanikest ukrainlasi 79,9%, venelasi 11,3%, rumeenlasi 4,5%, moldaavlasi 1,6%, poolakaid 0,6% ja valgevenelasi 0,4%.
Kaart - Tšernivtsi (Chernivtsi urban raion)
Kaart
Maa (piirkond) - Ukraina
Ukraina lipp |
Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas 41,4 miljonit inimest (ei hõlma Venemaa Föderatsiooni poolt annekteeritud Krimmi, sh Sevastopoli territooriumil elavaid inimesi). Sellega on Ukraina rahvaarvult 36. riik maailmas.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
UAH | Ukraina grivna (Ukrainian hryvnia) | â‚´ | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
PL | Poola keel (Polish language) |
UK | Ukraina keel (Ukrainian language) |
HU | Ungari keel (Hungarian language) |
RU | Vene keel (Russian language) |